AMTL Logo

ESTATUTU AMTL

Asosiasaun Médikus Timor-Leste

Aprovadu iha VII Asembleia Jeral (5-6 Setembru 2025)
Navegasaun Rapida
Dokumentu ida ne'e mak versaun ofisial ne'ebé aprova ona iha fulan Setembru tinan 2025.

Transkrisaun husi dokumentu PDF. Pasajen ho karáter ilegível iha PDF marka ho [texto ilegível no PDF]; haree versaun orijinal ba konfirmasaun.

PREÂMBULU

Hanesan país ida nebe enfrenta tempu naruk hodi luta ba indepensia no desenvolvimento, história medicina iha Timor-Leste mos markada ho desafius lubuk ida nune mos konkistas lubuk ida.

Iha 25 Agostu 1999 Caritas-Dili halibur mediku timor-oan sira hodi prepara-an atu enfrenta krize ne’ebé bele mosu durante ka hafoin Referendum. Iha soromutu ida ne medikus Timor Oan sira tau hamutuk hanoin pela primeira vez atu hari associasun ba Medikus iha Timor. Iha fulan no tinan krusial ida nebe define futuru Timor-Leste nian, sai mos tinan no fulan nebe krusial ba história associasaun mediku iha Timor-Leste, tan liu husi reuniaun historika ida ne mak marka inisiu jornada ba kriasaun Assosiaun Medikus iha Timor-Leste. Nune, AMTL sai hanesan Associasaun ida nebe konsidera nia an moris iha 25 de Agostu 1999 no formaliza iha Primeira Asembeia Jeral iha 27 Agustu 2005, ne’ebe halo mós aprovasaun ba estatutu definitivu, no legaliza iha 31 Agostu 2007 hodi representa interesse no nesecidade klase medika iha Timor.

No mos konsiderasaun ba parágrafu 1 Artigu 43o no artigu 57º Konstituisaun Repúblika Demokrátika Timor-Leste (RDTL) nebe eziji organizasaun profissional atu prepara a’an, liu husi forma organizada, atu bele planeia programa serbisu ne’ebé adekuadu, hodi hadiak ninia kontribuisaun ba sosiedade no mos ba dezenvolvimentu nasionál iha área saúde, liu husi atividade iha nivel organizasaun profissional, mak AMTL nia existensia hetan propositu no enkuadramentu nebe adekuadu liu tan ho ita nia realidade.

Formasaun medika ba Timor oan sira hahu iha tempu Portugues no kontinua iha tempu Indonesia nian, mesmu ke ho numeru nebe limitadu, no desafius bot liu tan mak Timor oan, futuru mediku sira tenke sai husi Timor-Leste atu bele hetan oportunidade hodi estuda medicina.

Koopersaun ho Cuba, depois de Independencia, marka pasu historiku ida tan iha história medicina iha Timor Leste. Liu husi koopersaun ida ne timor oan barak mak hetan oportunidade hodi eskola medicina, procesu ida nebe aumenta numeru medikus iha Timor ba numeru nebe sufiente atu fo kobertura saúde iha Timor Laran tomak liu-liu iha áreas remotas.

Nune mos, Timor-Leste inisia no mantem koopersaun iha regiaun ho países hanesan Indonesia, Fiji, Papua Nova Guine no seluk, nebe mos produz medikus especialistas lubuk ida ona, sai hanesan progresu bot ba kuadrus medikus iha Timor laran.

Ohin loron ho independensia nebe solidu ona, fundamental atu medikus timor oan hotu hamutuk ho lian ida deit iha unidade nia laran hodi defende interesse saúde publika no promove bem-estar populasaun ida ne nian. Iha ne mak AMTL asume papel fundamental ho ojjectivu prinsipal atu promove saúde no moris diak timor oan hotu nian nune mos atu defende interese no direitos medikus hotu iha timor.

AMTL nia importância enkuadra iha segi oin-oin, iha primeiru lugar permite medikus timor oan sira iha voz koletiva atu influinsia politikas iha saúde nune bele grante katak governu fo resposta no kobertura nebe akeduaku iha área saúde tuir nesidade populasaun nian.

Iha pontu seluk AMTL bele sai parceirus importantes atu promove kapasitasaun no desenvolvimento profissional medikus sira nian atu nune garante katak medikus sira ekipadu no prontu atu enfrenta desafius oin2 nebe país enfrenta.

AMTL mos iha papel fundamental atu halo promosaun ba saúde publika atu nune populasaun iha konhesimentu hodi bele implementa medidas hirak nebe importante iha prevensaun primaria.

Liu husi estatuto ida ne AMTL estabelese baze atu hari organizasaun ida nebe forte no efikaz nebe bele defende interesse medikus hotu iha Timor Laran no ao mesmu tempu sai organizasaun ida nebe bele promove saúde no moris diak ba Timor oan hotu.

Ho fiar metin katak AMTL sei desempenha papel importante iha desenvolvimento saúde iha Timoe-Leste no sei kontribui ba konstrusaun futuru Timor-Leste ida saudável no prosperu mak Asembleia Jeral Dahitu Asosiasaun Médikus Timor-Leste (AMTL), iha ninia soru-mutu ne’ebé hala’o iha loron 5 no 6 Setembru 2025, delibera no introduz revizaun ba estatuto AMTL, ne’ebé ninia versaun final maka hanesan tuir mai ne’e:

KAPITULU I: DISPOSISAUN GERAL

Artigu 1º (DEFINISAUN)

Organizasaun ida ne’e hanaran Asosisasaun Médikus Timor-Leste, ho abreviatura/sigla AMTL;

Artigu 2º (NATUREZA)

1. AMTL sai nu’udar organizasaun profisional ne’ebe la iha fim lukrativu, la iha filiasaun politika, nebe halao nia knar, atu promove saude publika no defende direitos medicos hotu ita Timor Leste, nune mos direitos pacientes bazeia ba prinsipius solidariedade, etika, direitu ba saude, ba informasaun, ba privacidade no respeitu ba dignidade humana;

2. AMTL maka mahon ba asosiasaun profesional médika iha Timor-Leste;

Artigu 3º (SEDE)

1. Sede Nasional AMTL hatu’ur iha kapital nasaun Timor-Leste.

2. Sede Munisipal AMTL hatu’ur iha kapital kada munisipiu.

Artigu 4º (OBJECTIVU)

AMTL hari ho objectivu hanesan tuir mai:

1. Halibur no unifika mediku sira iha Timor-Leste nia laran, hodi hamahan-a’an iha organizasaun profisionál ida, ho baze ba espiritu unidade, espiritu familia nian, no profisionalismu;

2. Hametin liu tan prestasaun kuidadu saúde ba komunidade ho profesionalismu, liu husi dalan serbisu hamutuk ho Ministério Saúde, instituisaun ka organizasaun sira seluk;

3. Promove partisipasaun ativa iha prosesu dezenvolvimetu politika, enkuadramentu legal no programas saúde nian ho baze ba prioiridade no interese povo no nasaun Repúblika Demokrátika de Timor-Leste;

4. Halo análiza ba kondisaun saúde populasaun Timor-Leste nian, no aprezenta opiniaun konstrutiva ba instituisaun Governu no mos/ka instituisaun la’os governu nian (sosiedade sivil);

5. Partisipa ativamente atu kria no promove Kodigu Etika Profisional, padraun/standar profisaun médika no profisaun odontolojia iha Timor-Leste;

6. Partisipa ativamente iha promosaun ba desenvolvimentu sientifika no teknolozia liu husi formasaun kontinua nia membru hotu-2 atu nune bele hasae nia konhesimentu no hametin sira nia kapasidade no profisionalismu.

KAPITULO II: MEMBRU

Artigu 5º (DEFINISAUN)

Mediku nebe admitidu no kumpre requesitus nebe estabele iha estatutu.

Artigu 6º (KATEGORIA)

Kategoria membru AMTL maka Membru Ordináriu/efetivu, Membru Temporáriu/asosiadu, Membru Onorariu.

1. Membru Ordináriu medikus lisensiadus nebe exerse profisaun iha Timor-Leste, nebe mak hetan admisaun husi asosiasaun, no iha direitu atu vota;

2. Membru Temporáriu medikus lisensiadus nebe mak exerse profisaun iha periodu/temporariu iha Timor-Leste no hetan admisaun husi asosiasun, no iha direitu atu vota;

3. Membro Onorariu maka ema hirak ne’ebé halo serbisu estraordináriu ba AMTL, halo serbisu estraordináriu ba medisina no saude públika iha Timor-Leste, no la iha direitu atu vota. Kandidatura Membru Onrariu, bele mai husi Konsellu Konsultivu ou Diresaun Ezekutiva, hafoin hetan homologasaun/aprovasaun husi Asembleia Jeral.

Artigu 7º (ADMISAUN)

Membru AMTL hetan admisaun no pose, liu husi prosedimentu hanesan tuir mai ne’e:

a) Ema ne’ebé interesadu no prienxe kondisaun ne’ebe temi ona iha Estatutu ida ne’e, sei submete rekerimentu hodi aneksa prova kona-ba ninia kualifikasaun akadémika no mos/ka kualifikasaun profisionál;

b) Diresaun Ezekutiva halo análize ba rekerimentu ne’e, hafoin determina se ema ne’e bele ka la’e sai membru;

c) Hafoin determina ona katak nia bele sai duni membru, nia sei hetan admisaun, no simu pose iha Reuniaun Anual Konselhu Interkalar Nasional/Munisipal ou Asembleia Jeral ida tuir mai.

Artigu 8º (DIREITU MEMBRU SIRA NIAN)

1. Partisipa iha atividade hotu-hotu, tantu internu no externu, hanesan: soromutu, formasaun, seminário sientifika, atividade social ga komunitariu nebe organiza husi AMTL;

2. Asesu no utiliza fasilidade AMTL nian, hanesan espasu fisiku ou material administrativo tuir regulamentu internu no mata dalan operacional nebe existe;

3. Hetan apoiu profisionál no advokasia ba apoiu juridica husi organizasaun wainhira halao knar iha servisu kliniku.

Artigu 9º (DEVER MEMBRU SIRA NIAN)

1. Kumpri no implementa dispozisaun hirak nebe estabelece iha Estatuto, Regulamentu Internu no desizoens orgauns AMTL nian nebe foti fo ho respeita ba regras no regulamentus AMTL nian;

2. Kontribui ba organizasaun nia reputasaun hodi la halao asaun hirak nebe bele estraga AMTL nia naran diak, tantu liu husi media social ga fórum publiku sira seluk;

3. Selu kuota ka fo kontribuisaun ho montante nebe desidi ona, no mos halo oontribuisaun financeira ka laos financeira, liu husi partisipasaun iha atividade profissional ka apoio administrativo nebe mak orgaun AMTL estipula;

4. Iha obrigasaun atu servisu hamutuk no kolabora ho membro hotu-hotu hodi atinge objetivu AMTL nian;

5. Defende AMTL iha fórum saída deit ho prinsipiu atu defende lia los no naran diak AMTL nian;

6. Membru hotu-hotu iha dever atu manten asuntu nebe konfidensial ba interesse comum organizasaun nian.

Artigu 10 º (KONDISAUN ATU HETAN APOIU NO BENEFISIU)

1. Atu bele beneficia ba direitu hirak nebe define iha artigu 4, membru sira tenke selu sira nia kuota nebe determina ona.

2. Nune mos, membru ne’ebé la selu kuota sei la hetan asesu ba apoiu profisional no advokasia ba apoiu juridiku wainhira preciza

Artigu 11º (PRINSIPIUS ORGANIZATIVUS)

1. Orgauns AMTL foti desizoens bazeia ba prinsipiu de respeitu ba regras no regulamentus AMTL nian;

2. Orgauns sira hili husi voto pesoal, diretu no secretu, konforme reguamentus eleitorais nebe aprovadu;

3. Desizoens sira foti husi maioria simples, no konta ho kumprimentu ba quórum;

4. Membru hotu iha direitu ba liberdade expresaun ho respeitu ba direitu ema seluk nian.

Artigu 12º (SANSOENS DISCIPLINAR)

1. Sansoens Disciplinar sei aplika ba membrus nebe la kumpre normas no regulamentus organizasaun nian, komportamentu nebe la iha etika profisional no halo danu ba reputasaun assosiaun nian;

2. Membru nebe viola regras organisazaun nian, no Codigo Etika Medico Timor-Leste, ga regras legais seluk nebe aplikavel bele hetan sansaun iha forma hanesan tuir mai:

a) Chamada Atensaun;

b) Alerta eskrita

c) Suspensaun temporária iha período espesifiku ida

d) Remosaun ka demisaun permanente nudar membro (expulsaun)

3. Desizaun konaba impozisaun sansaun sei foti husi Diresaun Executiva hafoin simu rekomendasaun eskrita husi komisaun disciplinar kasual nebe especificamente forma atu trata asuntu kasaul ida ne;

4. komisaun disciplinar kasual nia rekomendasaun tenki inklui:

a) Deskrisaun konaba violasaun nebe mak membro refere comete;

b) Tipu norma nebe viola (obrigasaun organizacional, etika ka legal);

c) Konsidersaun ba nível ofensa, impaktu, no membro nia istoria;

d) Rekomendasaun ho forma sansaun ida nebe proporcional.

5. Mekanismu ba auto-defesa, objesaun no buat hirak ne’ebé relasiona ho mekanismu hodi bele fo’o sansaun, sei regula tuir mai, iha regulamentu internu organizasaun nian.

KAPITULU III: ESTRUTURA ORGANIZASIONAL

Artigu 13º (ORGANIZASAUN TERRITORIAL)

1. AMTL organiza nia an iha nível Nasional no nível Munisipal;

2. Estrutura Munisipal abrange estruturas tomak nebe pertense ba munisipio ida ne;

3. Estrural central mak estrutura ida nebe ho âmbito nasional.

Artigu 14º (DELEGADOS)

Membru hotu-hotu iha direitu atu sai delegados no iha direito de votos iha Asembleia Jeral tuir procesu hanesan tuir mai:

1. Registu naran atu tuir asembleia jeral iha idak2 nia munisipiu to loron nebe sei determina husi komisaun organizadora;

2. Delegadus sira nebe nia naran tama ona iha lista delegados sei hetan notifikasaun semana ida antes Asembleia Jeral.

Artigu 15o (REPRESENTANTE IHA ESTRANZEIRO)

DEN mak sei designa Representantes AMTL iha estranzeiro, kuandu iha nesesidade nebe justifika ba interesse AMTL ninian.

SEKSAUN I ESTRUTURA NASIONAL

Artigu 16º (ORGAUN NASIONAL)

AMTL iha orgaun Nasional Hanesan tuir mai:

a) Assembleia Jeral;

b) Konselhu Interkalar Nasional;

c) Presidente;

d) Secretariu Geral;

e) Diresaun Executiva Nasional;

f) Konselho Fiscal.

Artigu 17º (ASEMBLEIA JERAL)

1. Asembleia Jeral mak orgaun deliberativu maximu AMTL nian, ho kompentensias hanesan tuir mai:

a. Aprova no altera estatuto;

b. Aprova Regulamentu Internu AJ;

c. Dicide konaba diretrizes, programas no estratégia nasional;

d. Avalia no aprova konta responsabilidade Prezidente, Secretariu Jeral no Diresaun Ezekutiva Nasional, no rona relatoriu husi Konsellu Fiskal;

e. Hili Presidente no Secretariu Jeral;

f. Hili membrus Konselhu Fiskal Nasional;

g. Simu no deside rezultadus husi sesaun komisaun sira;

h. Fo pose ba Presidente, Sekretariu Jeral no Konselhu Fiskal ;

i. Fo kondekorasaun ou sinal rekoñesimentu ba ema sira ne’ebe halo diak ou halo buat ruma ho valor mai AMTL;

j. Apresia no resolve probblemas saída deit mak submete ba iha Asembleia Jeral.

2. Asembleia Jeral Halao kada tinan tolu, no extraordinariamente bele halao iha naran tempu ida deit ho inisiativa Munisipiu ruma ne’ebe hetan apoiu husi pelu menus 2/3 husi total AMTL Munisipal sira hotu;

3. Partisipantes Asembleia Jeral kompostu husi orgauns centrais, orgauns municipais, delegadus munisipais, observadores no konvidadus;

4. Konvokatoriu no agenda sei fo sai pelo menus ho 7 dias antesedensia;

5. Asembleia Jeral halao sesoens organizasionais no sesoens sientifikas.

Artigu 18º (KONSELHU INTERKALAR NASIONAL)

1. Konselhu Interkalar Nasional Mak orgaun deliberativu maximu iha intervalu entre Asembleia Jeral, kompete ba dirize atividades AMTL nian, conforme programas ga planus nasional nebe assembleia geral aprova;

2. Konselhu Interkalar Nasional preside husi Presidente no Coadjuva husi Sekretariu Jeral no integra membrus hanesan tuir mai:

a) Inerensia funsaun: Konselhu fiscal Nasional, no presidente AMTL Munisipal husi 13 munisipius;

b) Membrus Konselhu Interkalar nebe propoen husi Presidente no Sekretariu Jeral no hetan aprovasaun iha primeiru reuniaun Konselhu Interkalar.

3. Konselhu Interkalar Nasional reuni ga halao tinan ida dala ida, no extraordinariamente bele halao iha naran tempu ida deit sempre ke konvokada husi Presidente ou pedidu husi 1/3 membru Konselhu Interkalar Nasional;

4. Konselhu Interkalar Nasional halao nia primeira reuniaun iha intervalu 30 dias depois de Asembleia Jeral atu bele hili Vice-presidente, Vice-Sekretariu Jeral, coordenadores departamentus sira nebe prevê ona iha estatuto, mai husi proposta Presidente no Sekretariu Jeral AMTL;

5. Ausunzia ou impedimentu ruma nebe la permite Presidente nia presensa nia se substitui husi Sekretariu Jeral ou Vices nebe designada husi Presidente.

Artigu 19º (KOMPETENSIAS PRÓPRIAS)

Konstitui Kompetensias Proprias Konselhu Interkalar Nasional mak hanesan tuir mai:

a) Eleze Vice-Presidentes, Vice-Sekretariu Jeral, Koordenadores Departamentus, sob proposta husi Presidente no Seckretariu Jeral, husi membros Konselhu Interkalar Nasional nebe propoen husi Presidente no Sekretariu Jeral;

b) Aprova proposta substituisaun membros orgauns sentrais tuir razoesn no justifikasaun nebe validu, apresenta husi Presidente no Sekretariu Jeral;

c) Aprova regimentu internu Konselhu Koordenador Nasional;

d) Aprova relatoriu anual no Planu Asaun Diresaun Executiva Nasional nian, atividade sientifika no naun-sientifika no nia respetiva orsamentu;

e) Avalia programa ga Planu Asaun husi Diresaun Ezekutiva Nasional ka Munisipal, kompleta no hadia programa ne’ebe atu ezekuta iha tinan tuir mai;

f) Prepara material ba Asembleia Jeral ka Asembleia Munisipal tuir mai. Inklui regimentu ba Asembleia jeral no nia aprovasaun atu lori ba aprovasaun final iha Asembleia Jeral;

g) Aprova no orienta servisu estrururas municipais;

h) Aprova regulamentu disciplinar, proposta husi Departamentu Juridiku

i) Aprova Regimentu Internu Fiskalizasaun, proposta husi Konselhu Fiskal Nasional;

j) Akompanha atividade Governo nian iha área saúde no dissemina ba orgauns municipais hotu nune mos dissemina programa governu nian iha área saúde;

k) Fo’o pose ba membro foun.

Artigu 20º (PRESIDENTE)

1. Presidente hili iha Sesaun Planária Asembleia Jeral;

2. Presidente eleitu ba periodu tinan 3 no so bele reeleito dala ida deit;

3. Kompetensia Presidente mak hanesan tuir mai ne’e;

a) Kompete ba presidente atu representa AMTL iha eventos nasionias nos internacionais, nune mos iha reuniões ho organizasoen seluk;

b) Lidera AMTL no garante katak objetivus no metas nebe define iha planu no programas AMTL nian bele atinge ho sucesu;

c) Foti decisaun importantes konaba Diresaun AMTL nian no garante nia implementasaun;

d) Konvoka no preside reuniaun Konselhu Interkalar Nasional;

e) Apresenta relatório Konselhu Interkalar Nasional iha Asembleia Jeral;

f) Apresenta planu no programas no nia respetiva orsamentu atu aprova iha Konselhu Interkalar Nasional;

g) Koordena atividade AMTL no garante katak membros hotu2 halao servisu iha harmonia;

h) Konvoka reunuan Konselhu Interkalar Nasional no Asembleia Jeral – sei iha razoesn nebe justifica.

4. Presidente halao nia servisu koajuva husi Sekretariu Jeral no Vice nebe eleita iha Konselhu Interkalar Nasional;

5. Substituisaun Presidente nian akontese iha situasaun hanesan tuir mai;

a) Auzensia no impedimentu iha período inferior ke 30 dias substitui;

b) Ausenzia ou impedimentu liu 30 dias mas inferior ke 90 dias substituisaun se halao iha reuniaun extraordinariu Konselhu Interkalar Nasional nian;

c) Cazu mate, renunsia, suspensaun ou inkapasidade permanente husi Presidente, Konselhu Interkalar Nasional reuni extraordinariamente sob proposta de 1/3 husi nia membro atu:

• elege vice ida hodi asume provisoriamente funsaun Presidente nian;

• no iha período minimu fulan tolu, Konselhu Interkalar Nasional konvoka Asembleia Geral Extraordinariu iha prazu maximu 90 dias.

Artigu 21º (PERFIL PRESIDENTE)

1. Bele kandidatu ba Presidente membro AMTL ne’ebe:

a) Halao profisaun medika liu tinan 5;

b) Permanese iha rai laran minimu durante 2/3 tempu mandatu.

2. Bele deit sai Prezidente membru ne’ebe iha integridade ás, etika, moral, disiplina, lealdade, dedikasaun ás no iha empeñu bo’ot atu lori organizasaun ne’e ba oin, ne’ebe prenxe kondisoens sira hanesan tuir mai ne’e:

a) Hakarak ka disponivel atu ezerse kargu ida ne’e;

b) Iha kompromisu atu servisu ba AMTL;

c) Hasai kursu liu tinan 5;

d) Sai membru ativu minimu tinan 4;

e) Permanese iha Nasaun minimu tinan 3;

f) Selu nia kuota kompleta;

g) Saudavel fizika no mentalmente;

h) Expriensia tur iha estrutura munisipal ou nasionál;

i) Tenki iha rezidensia iha Dili.

Artigu 22º (SEKRETARIU JERAL)

1. Sekretariu Jeral hili iha Sesaun Planária Asembleia Jeral;

2. Sekretariu Jeral eleitu ba periodu tinan 3 no bele reeleito dala ida deit;

3. Kompetensia Sekretariu Jeral mak hanesan tuir mai ne’e;

a) Responsável ba gere administrasaun diaria AMTL nian, inklui jestaun dokumentus no registrus;

b) Halao komunikasaun ho membros ga organizasaun seluk, responde ba perguntas ga solisitasoesn;

c) Organiza eventos ga reuniões AMTL nian garante sucesu atividade sira ne;

d) Responsável ba garante atualizacoes registus AMTL nian inklui reunioens no desizoens importantes sira.

4. Servisu hamutuk ho Presidente iha harmonia atu garante katak AMTL iha jestaun ida eficaz no eficiente;

5. Sekretariu Jeral halao nia servisu koajuva husi Vice nebe eleita iha Konselhu Interkalar Nasional;

6. Substituisaun Sekretariu Jeral nian akontese iha situasaun hanesan tuir mai;

a) Auzensia no impedimentu iha período inferior ke 30 dias substitui husi vice ida;

b) Ausenzia ou impedimentu liu 30 dias mas inferior ke 90 dias substituisaun se halao iha reuniaun extraordinariu Konselhu Interkalar Nasional nian;

c) Cazu mate, renunsia, suspensaun ou inkapasidade permanente husi Presidente, Konselhu Interkalar Nasional reuni extraordinariamente sob proposta de 1/3 husi nia membro atu:

• elege vice ida hodi asume provisoriamente funsaun Sekretariu Jeral nian;

• no iha período minimu fulan tolu, Konselhu Interkalar Nasional konvoka Asembleia Geral Extraordinariu iha prazu maximu 90 dias.

Artigu 23º (PERFIL SEKRETARIU JERAL)

1. Bele kandidatu ba Sekretariu Jeral membro AMTL ne’ebe:

a) Halao profisaun medika liu tinan 5;

b) Permanese iha rai laran minimu durante 2/3 tempu mandatu.

2. Bele deit sai Sekretariu Jeral membru ne’ebe iha integridade ás, etika, moral, disiplina, lealdade, dedikasaun ás no iha empeñu bo’ot atu lori organizasaun ne’e ba oin, ne’ebe prenxe kondisoens sira hanesan tuir mai ne’e:

a) Hakarak ka disponivel atu ezerse kargu ida ne’e;

b) Iha kompromisu atu servisu ba AMTL;

c) Hasai kursu liu tinan 5;

d) Sai membru ativu minimu tinan 4;

e) Permanese iha Nasaun minimu tinan 3;

f) Selu nia kuota kompleta.

g) Saudavel fizika no mentalmente.

h) Expriensia tur iha estrutura munisipal ou nasionál.

i) Tenki iha rezidensia iha Dili.

Artigu 24º (DIRESAUN EXEKUTIVA NASIONAL)

1. Diresaun Ezekutiva Nasional mak orgaun ezekutivu maximu AMTL nian ne’ebe asegura implementasaun programas no planus atividades nebe aprovadus iha Asembleia Jeral no aprovadus iha Konselhu Interkalar Nasional ;

2. Diresaun Ezekutiva responde ba Asembleia Jeral;

3. Diresaun Exekutiva Nasional kompostu husi ;

a) Presidente;

b) Sekretariu Jeral;

c) Vice presidente ;

d) Vice Sekretariu Jeral;

e) Tezoreiru .

4. Diresaun Exekutiva Nasional preside husi Presidente no coadjuva husi Sekretariu Jeral

5. Kompete ba Diresaun Executiva Nasional:

a) Prepara proposta no planu anual atividade AMTL nian no nia respetivu orsamentu;

b) Representa no defende interesses AMTL nian iha sociedade no mos ho Governu;

c) Organiza no dinamiza atividades nebe permite buka fundus ba organizasaun hanesan kobransa ba quotas no implementasaun projectus;

d) Garante, Jere no organiza contabilidade, no organiza inventarius no riku soin AMTL nian;

e) Garante atualizasaun rezistu membros AMTL hotu;

f) Organiza no prepara documentos necesarius ba Asembleia Jeral no Konselhu Interkalar Nasional;

g) Elabora Actas enkontrus Presidente no Sekretariu Jeral;

h) Organiza, arquiva no armazena dokomentus hotu hotu ;

i) Preapara no submete ba Aprovasaun Presidente nian proposta kontratasaun funsionarius ga aluguer imoveis organizasaun nian.

6. Durante halao nia funsaun Diresaun Ezekutiva Nasional hetan apoiu husi departamentu no seksaun apoiu, no mos Konsellu Konsultivu;

Artigu 25º (KONSELHU FISKAL)

1. Konselhu Fiskal AMTL mak orgaun as liu atu kontrola jestaun administrasaun no kontas/financeira AMTL nian;

2. Konsellu Fiskal Kompostu husi Prezidente ida no fiskal nain rua ne’ebe eleitu iha Asembleia Jeral, husi membru sira ne’ebe ativu ;

3. Konsellu Fiskal eleitu ba periodu tinan 3;

4. Konsellu Fiskal hetan pose husi Asembleia Jeral;

5. Bele sai membru Konsellu fiskal membru AMTL ne’ebe:

a) Halao profisaun medika liu tinan 5;

b) Permanese iha rai laran minimu durante 2/3 tempu mandatu;

6. Kompetensia Konsellu Fiskal mak hanesan tuir mai ne’e:

a) Halo apresiasaun ba orsamentu no relatoriu kontas;

b) Halo apresiasaun trimestral ba kontabilidade AMTL;

c) Fo pareser konaba relatoriu, kontas no orsamentu ne’ebe Diresaun Ezekutiva Nasional halo atu aprezenta ba Asembleia Jeral;

d) Fo sujestaun ba Asembleia Jeral konaba asuntu sira ne’ebe iha interese ba vida AMTL;

e) Halo inventariu no nia atualizasaun AMTL nian no aprezenta proposta ba Diresoens Ezekutivas atu hadia situasaun patrimonial no finanseiru AMTL;

f) Fiskaliza jestaun administrativa no financeira AMTL nian;

g) Fiskaliza ata reunioens sira hotu ne’ebe halo iha nivel nasional no municipal;

h) Elabora no aprova nia Rejimentu Internu.;

7. Konselhu fiskal orgaun nebe independente halao nia atividade fiskalizasaun, nia so hakruk deit ba Estatutu no regulamentu disciplinar AMTL nian;

8. Konsellu Fiskal bele solisita auditoria independente wainhia presiza;

9. Konselhu Fiskal apresenta relatoriu anual das kontas auditadas ba Konselhu Interkalar Nasional;

10. Hato ba konselhu Juridiku irregularidades passivas iha procedimento disciplinar no seluk;

11. Fo parecer konaba faan, penhor ou aluguer imóveis AMTL nian.

Artigu 26º (TOMADA DE POSE)

Responsaveis hotu nebe eleitu, estruturas Nasional no mos Munisipal, hanesan konfirmasaun atu asume sira nia kargu liu husi Tomada de Pose iha Asembleia Jeral, Asembleia Munisipal ou Konselhu Interkalar Nasional.

SEKSAUN II ESTRUTURA MUNISIPAL

Artigu 27º (ORGAUN MUNISIPAL)

Orgaun Munisipal mak estrutura nebe responsável ba orientasaun no koordenasaun servisu nebe desenvolve iha nível Munisipal. AMTL nia orgaun Munisipal mak Hanesan tuir mai:

a) Assembleia Munisipal

b) Presidente

c) Secretariu Geral

d) Diresaun Executiva Munisipal

e) Konselho Fiscal

Artigu 28º (ASEMBLEIA MUNISIPAL)

1. Assembleia Munisipal mak orgaun deliberativu maximu AMTL nian iha nível munisipio, ho kompentensias hanesan tuir mai:

a) Define estratégia atu implementa programas no planu atividade tuir /bazeia ba desizoesn Asembleia Jeral no Munisipal;

b) Avalia grau implementasaun husi programas no planu atividades no konta responsabilidade husi Diresaun Ezekutiva Munisipal anterior;

c) Hili no fo’o posse ba Diresaun Ezekutiva Munisipal ba periodu tuir mai;

d) Hili no fo’o pose ba Konselhu Fiskal Munisipal.

2. Asembleia Munisipal konstituida husi membrus AMTL hotu nebe inskritu iha munisipiu ne;

3. Asembleia Munisipal halao tinan tolu dala ida;

4. Iha situasaun extraordinaria Asembleia Munisipal bele halao iha naran tempu ida deit ho inisiativa membrus nain tolu no hetan konkordansia husi pelu menus 2/3 husi numeru total membrus ordinarus iha distritu ne’e.

Artigu 29º (PRESIDENTE)

1. Presidente hili iha Sesaun Planária Asembleia Munisipal;

2. Presidente eleitu ba periodu tinan 3 no so bele reeleito dala ida deit;

3. Kompetensia Presidente mak hanesan tuir mai ne’e;

a) kompete ba presidente atu representa AMTL iha eventos Munisipal no nasional tuir convite nebe simu;

b) Lidera AMTL no garante katak objetivus no metas nebe define iha planu no programas AMTL nian bele atinge ho sucesu;

c) Foti decisaun importantes konaba Diresaun AMTL nian no garante nia implementasaun;

d) Konvoka no preside reuniaun Konselhu Interkalar Munisipal;

e) Apresenta relatório Konselhu Interkalar Munisipal iha Asembleia Munisipal;

f) Apresenta planu no programas no nia respetiva orsamentu atu aprova iha Konselhu Interkalar Munisipal;

g) Koordena atividade AMTL no garante katak membros hotu2 halao servisu iha harmonia;

h) Konvoka reunuan Konselhu Interkalar Munisipal no Asembleia Jeral – sei iha razoesn nebe justifica.

4. Presidente halao nia servisu koajuva husi Sekretariu Geral no Vice nebe eleita iha Konselhu Interkalar Munisipal;

5. Substituisaun Presidente nian akontese iha situasaun hanesan tuir mai;

a) Auzensia no impedimentu iha período inferior ke 30 dias substitui husi vice ida;

b) Ausenzia ou impedimentu liu 30 dias mas inferior ke 90 dias substituisaun se halao iha reuniaun extraordinariu Konselhu Interkalar Munisipal nian;

c) Cazu mate, renunsia, suspensaun ou inkapasidade permanente husi Presidente, Konselhu Interkalar Munisipal reuni extraordinariamente sob proposta de 1/3 husi nia membro atu:

• elege vice ida hodi asume provisoriamente funsaun Presidente nian;

• no iha período minimu fulan tolu, Konselhu Interkalar Munisipal konvoka Asembleia Geral Extraordinariu iha prazu maximu 90 dias.

Artigu 30º (PERFIL PRESIDENTE)

1. Bele kandidatu ba Presidente membro AMTL ne’ebe:

a) Halao profisaun medika liu tinan 5;

b) Permanese iha rai laran minimu durante 2/3 tempu mandatu;

2. Bele deit sai Prezidente membru ne’ebe iha integridade ás, etika, moral, disiplina, lealdade, dedikasaun ás no iha empeñu bo’ot atu lori organizasaun ne’e ba oin, ne’ebe prenxe kondisoens sira hanesan tuir mai ne’e:

a) Hakarak ka disponivel atu ezerse kargu ida ne’e;

b) Iha kompromisu atu servisu ba AMTL;

c) Hasai kursu liu tinan 5;

d) Sai membru ativu minimu tinan 4;

e) Permanese iha Nasaun minimu tinan 3;

f) Selu nia kuota kompleta;

g) Saudavel fizika no mentalmente;

h) Iha atitude espiritual, moral no sosial ne’ebe diak;

i) Expriensia tur iha estrutura munisipal ou nasionál;

j) Tenki iha rezidensia iha Munisipiu Refere.

Artigu 31º (SEKRETARIU JERAL)

1. Sekretariu Jeral hili iha Sesaun Planária Asembleia Munisipal;

2. Sekretariu Jeral eleitu ba periodu tinan 3 no bele reeleito dala ida deit;

3. Kompetensia Sekretariu Jeral mak hanesan tuir mai ne’e;

a) Responsável ba gere administrasaun diaria AMTL nian, inklui jestaun dokumentus no registrus;

b) Halao komunikasaun ho membros ga organizasaun seluk, responde ba perguntas ga solisitasoesn;

c) Organiza eventos ga reuniões AMTL nian garante sucesu atividade sira ne;

d) Responsável ba garante atualizacoes registus AMTL nian inklui reuniões no decisões importantes sira.

4. Servisu hamutuk ho Presidente iha harmonia atu garante katak AMTL iha jestaun ida eficaz no eficiente;

5. Sekretariu Jeral halao nia servisu koajuva husi Vice nebe eleita iha Konselhu Interkalar Nasional;

6. Substituisaun Sekretariu Jeral nian akontese iha situasaun hanesan tuir mai;

a) Auzensia no impedimentu iha período inferior ke 30 dias substitui husi vice ida;

b) Ausenzia ou impedimentu liu 30 dias mas inferior ke 90 dias substituisaun se halao iha reuniaun extraordinariu Konselhu Interkalar Nasional nian;

c) Cazu mate, renunsia, suspensaun ou inkapasidade permanente husi Presidente, Konselhu Interkalar Nasional reuni extraordinariamente sob proposta de 1/3 husi nia membro atu:

• elege vice ida hodi asume provisoriamente funsaun Sekretariu Jeral nian;

• no iha período minimu fulan tolu, Konselhu Interkalar Nasional konvoka Asembleia Munisipal Extraordinariu iha prazu maximu 90 dias.

Artigu 32º (PERFIL SEKRETARIU JERAL)

1. Bele kandidatu ba Sekretariu Jeral membro AMTL ne’ebe:

a) Halao profisaun medika liu tinan 5;

b) Permanese iha rai laran minimu durante 2/3 tempu mandatu.

2. Bele deit sai Sekretariu Jeral membru ne’ebe iha integridade ás, etika, moral, disiplina, lealdade, dedikasaun ás no iha empeñu bo’ot atu lori organizasaun ne’e ba oin, ne’ebe prenxe kondisoens sira hanesan tuir mai ne’e:

a) Hakarak ka disponivel atu ezerse kargu ida ne’e;

b) Iha kompromisu atu servisu ba AMTL;

c) Hasai kursu liu tinan 5;

d) Sai membru ativu minimu tinan 4;

e) Permanese iha Nasaun minimu tinan 3;

f) Selu nia kuota kompleta;

g) Saudavel fizika no mentalmente;

h) Iha atitude espiritual, moral no sosial ne’ebe diak;

i) Expriensia tur iha estrutura munisipal ou nasionál;

j) Tenki iha rezidensia iha Munisipiu refere.

Artigu 33º (DIRESAUN EZEKUTIVA MUNISIPAL)

1. Diresaun Ezekutiva Munisipal mak orgaun ezekutivu maximu AMTL nian ne’ebe asegura implementasaun programas no planus atividades nebe aprovadus iha Asembleia Munisipal;

2. Diresaun Ezekutiva responde ba Asembleia Munisipal;

3. Diresaun Exekutiva Munisipal kompostu husi;

a) Presidente;

b) Sekretariu Jeral;

c) Vicepresidente;

d) Vice Sekretariu Jeral;

e) Koordenador Departementu;

f) Tezoreiru.

4. Diresaun Exekutiva Munisipal preside husi Presidente no coadjuva husi Sekretariu Jeral;

5. Kompete ba Diresaun Executiva Munisipal:

a) Repara proposta no planu atividade anual AMTL nian no nia respetivu orsamentu;

b) Representa no defende interesses AMTL nian iha sociedade no mos ho Governu Lokal;

c) Organiza no dinamiza atividades nebe permite buka fundus ba organizasaun hanesan kobrasansa ba quotas no implementasaun projectus;

d) Garante, Jere no organiza kontabilidade, no organiza inventarius no riku soin AMTL nian;

e) Garante atualizasaun rezistu membros AMTL hotu;

f) Elabora Actas enkontrus Presidente no Sekretariu Jeral;

g) Organiza, arquiva no armazena dokomentus hotu hotu ;

h) Prepara no submete ba Aprovasaun Presidente nian proposta kontratasaun funsionarius ga aluguer imoveis organizasaun nian;

i) Durante halao nia funsaun Diresaun Ezekutiva Munisipal hetan apoiu husi Diresaun Exekutiva Nasional.

Artigu 34º (KONSELHU FISKAL MUNISIPAL)

1. Konselhu Fiskal Munisipal AMTL mak orgaun as liu atu kontrola jestaun administrasaun no kontas/financeira AMTL nian iha nível munisipiu;

2. Konsellu Fiskal Kompostu husi Prezidente ida no fiskal nain rua ne’ebe eleitu husi membru sira ne’ebe ativu;

3. Konsellu Fiskal hili iha Asembleia Munisipal;

4. Konsellu Fiskal eleitu ba periodu tinan 3;

5. Bele sai membru Konsellu fiskal membru AMTL ne’ebe:

a) Halao profisaun medika liu tinan 5;

b) Permanese iha rai laran minimu durante 2/3 tempu mandatu;

6. Kompetensia Konsellu Fiskal mak hanesan tuir mai ne’e:

a) Halo apresiasaun ba orsamentu no relatoriu kontas;

b) Halo apresiasaun trimestral ba kontabilidade AMTL;

c) Fo pareser konaba relatoriu, kontas no orsamentu ne’ebe Diresaun Ezekutiva Munisipal halo atu aprezenta ba Asembleia Munisipal;

d) Fo sujestaun ba Asembleia Munisipal konaba asuntu sira ne’ebe iha interese ba vida AMTL;

e) Halo inventariu no nia atualizasaun AMTL nian no aprezenta proposta ba Diresaun Ezekutiva atu hadia situasaun patrimonial no finanseiru AMTL;

f) Fiskaliza jestaun administrativa no financeira AMTL nian;

g) Fiskaliza ata reunioens sira hotu ne’ebe halo iha nivel municipal;

h) Hamutuk ho Konselhu Fiskal Nasional elabora no aprova nia Rejimentu Internu.

7. Konselhu fiskal orgaun nebe independente halao nia atividade fiskalizasaun, nia so hakruk deit ba Estatutu no regulamentu disciplinar AMTL nian;

8. Konsellu Fiskal bele solisita auditoria independente wainhia presiza;

9. Konselhu Fiskal apresenta relatoriu anual das kontas auditadas iha Asembleia Jeral Munisipal.

SEKSAUN III KONSELHU KONSULTIVU

Artigu 35º (ANTIGUS DIRIZENTES AMTL)

1. Antigus Dirizentes mak dirigentes hirak nebe asume funsoens hanesan Presidente, Sekretariu Jeral no Vices Presidentes, no Vices Sekretariu Jeral, desde inisiu kriasaun AMTL nian;

2. Kompetensia Konsellu Konsultivu mak hanesan tuir mai ne’e:

a) Fo’o asesoria/konsellu ba membros AMTL no Dirigentes sira nebe halao hela nia funsaun no defende AMTL nia interesse iha nível hotu-hotu;

b) Fo’o pareser wainhira Diresaun Ezekutiva Nasional husu;

c) Apoia atividades hirak nebe orgaun AMTL sira halao;

d) Partisipa iha estrutura ga reuniaun AMTL tuir konvokasaun husi dirigentes iha nível nasional ou municipal.

SEKSAUN IV DEPARTAMENTU APOIU BA DIRESAUN EZEKUTIVA

Artigu 36º (DEPARTEMENTU KOLEJIAL)

1. Departamentu Kolejial kompostu husi Koordenador ida no membru nain rua ne’ebe eleitu iha primeira reuniaun Konselhu Interkalar Nasional, mai husi proposta Presidente no Sekretariu Jeral;

2. Kompetensia Departamentu Kolejial mak hanesan tuir mai ne’e:

a) Monitoriza no fiskaliza sistema edukasaun medika iha rai laran;

b) Identifika lakunas iha sistema edukasaun medika iha rai laran;

c) Halo propostas ou fo sujestoens konaba kurrikulu edukasaun medika;

d) Identifika areas ne’ebe presiza treinamentu adisional ba medikus sira relasiona ho funsoens sira ne’ebe sira halao iha comunidade;

e) Avalia nesesidade atu hamosu ezame sertifikasaun nasional atu garante kualidade medikus sira;

f) Sujere areas espesializasaun ba membrus AMTL;

g) Buka dalan atu identifika ka antesipa no rezolve problema sira ne’ebe bele mosu wainhira membrus AMTL hakarak kontinua sira nia estudu;

h) Halo verifikasaun ba kualifikasaun membrus temporarius ne’ebe hakarak sai membru AMTL;

i) Elabora sistema akredikatasaun ba instituisoens ne’ebe halao edukasaun medika iha rai laran no rai liur;

j) Elabora no aprova nia rejimentu internu.

Artigu 37º (DEPARTAMENTU ÉTIKA)

1. Departamentu Etika kompostu husi Koordenador ida no membru nain rua ne’ebe eleitu iha primeira reuniaun Konselhu Interkalar Nasional, mai husi proposta Presidente no Sekretariu Jeral

2. Kompetensia Departamentu Etika mak hanesan tuir mai ne’e:

a) Monitoriza no halo avaliasaun ba implementasaun etika medika;

b) Halo avaliasaun ba kazu violasaun etika ne’ebe mosu;

c) Fo rekomendasaun ba Diresaun Ezekutiva Nasional ka Diresaun Ezekutiva Munisipal konaba sansaun ne’ebe atu fo ba membru ne’ebe komete violasaun;

d) Elabora no aprova nia Rejimentu Internu.

Artigu 38º (DEPARTAMENTU DEZENVOLVIMENTO PROFISIONAL)

1. Departamentu Dezenvolvimentu Profesional kompostu husi Koordenador ida no membru nain rua ne’ebe eleitu iha primeira reuniaun Konselhu Interkalar Nasional, mai husi proposta Presidente no Sekretariu Jeral;

2. Kompetensia Departamentu Dezenvolvimentu Profesional mak hanesan tuir mai ne’e:

a) Propoin no sujere standard servisu mediku;

b) Idenfika areas edukasaun medika kontinua;

c) Buka dalan atu implementa edukasaun medika kontinua;

d) Elabora no aprova nia Rejimentu Internu.

Artigu 39o (DEPARTAMENTU INVESTIGASAUN SIENTÍFIKA NO PUBLIKASAUN)

1. Departamento Investigasaun Sientífika no Publikasaun kompostu kompostu husi Koordenador ida no membru nain rua ne’ebe eleitu iha primeira reuniaun Konselhu Interkalar Nasional, mai husi proposta Presidente no Sekretariu Jeral;

2. Kompetensias Departamentu Investigasaun Sentífika no Publikasaun maka:

a) Promove investigasaun Sientífika iha nivel Kuidadus Primarius, Sekundarius no Tersiarius;

b) Fo asistensia téknika ba membru AMTL hodi halao peskiza sientífika;

c) Fo asistensia iha prosesu revizaun no responsabiliza ba publikasaun ba trabalhos sientífikus;

d) Koordena no fo asistensia ba realizasaun eventus sientífikus nivel munisipal, nasionál no internasionál;

Artigu 40o. (DEPARTAMENTU TEKNOLOGIA NO KOMUNIKASAUN)

1. Departamento Teknologia no Komunikasaun kompostu husi Koordenador ida no membru nain rua ne’ebe eleitu iha primeira reuniaun Konselhu Interkalar Nasional, mai husi proposta Presidente no Sekretariu Jeral;

2. Kompetensias Departamentu Teknolojia no Komunikasaun maka:

a) Dijitaliza baze dadus AMTL nian iha nivel Munisipal no Nasional.

b) Halo mapamentu ba atividades AMTL nian iha Nivel Munisipal no Nasional.

c) Fo asistencia téknika kona ba digitalizasaun sistema informasaun saúde.

SEKSAUN V ORGAUNS KOMPLEMENTARES

Artigu 41º (SEKSAUN BEM-ESTAR MEMBRUS)

1. Seksaun Bem-Estar mak orgaun responsável atu tau matan ba bem-estar membros AMTL nian

2. Kompostu husi Koordenador ida no membru nain rua ne’ebe eleitu iha primeira reuniaun Konselhu Interkalar Nasional, mai husi proposta Presidente no Sekretariu Jeral

3. Prezidente Diresaun Ezekutiva Nasional mak nomeia Koordenador no membrus Seksaun Bem-Estar Membru.

4. Kompetensias Bem-Estar Membru mak:

a) Halo avaliasaun ba kondisoens servisu membrus sira nian.

b) Elabora standar minimu kondisoens atu garante efikasia no efisiensia prestasaun servisu membrus sira nia iha fatin oioin.

c) Halo advokasia konaba nesesidade minima sira ne’ebe tenki preenxe iha nivel komunidade atu medikus sira bele halao sira nia knar ho diak.

d) Halo propostas no fo sujestaun ba Diresaun Ezekutiva Nasional konaba asuntus sira ne’ebe relasiona ho garantia kondisoens seguransa, bem-estar ba membrus sira iha sira nia servisu fatin.

Artigu 42º (KONSELHU JURIDIKU)

1. Konselhu Juridiku Mak orgaun ida nebe responsável atu fo orientasaun no asesoria juridika ba AMTL;

2. Kompostu husi Koordenador ida no membru nain rua ne’ebe eleitu iha primeira reuniaun Konselhu Interkalar Nasional, mai husi proposta Presidente no Sekretariu Jeral;

3. Konselhu Juridiku eleitu ba periodu tinan 3;

4. Bele sai membru Konselhu Juridiku membru AMTL ne’ebe:

a) Halao profisaun medika liu tinan 5;

b) Permanese iha rai laran minimu durante 2/3 tempu mandatu.

5. Kompetensia Konselhlu Juridiku mak hanesan tuir mai ne’e:

a) Halo avaliasaun legal ba rezolusoens no desizoens hotu-hotu AMTL nivel nasionál no municipal;

b) Halo avaliasaun legal ba lejislasaun konaba organizasaun no nia membrus sira;

c) Fo asistensia legal no halo defeza ba membrus sira ne’ebe presiza;

d) Representa AMTL iha procesu judiciais ou administrativas kuandu nesesariu;

e) Elabora politikas no procidementu Juridiku AMTL nian atu garante katak iha konformidade ho regulamentus ga lei nebe vigente iha Timor-Leste;

f) Fo formasaun ba membros sira konaba regulamentus no leis nebe aplika vida instituisaun nian;

Artigu 43O. (ESTABELESIMENTU DEPARTAMENTU OU SEKSOES ADISIONAIS.)

Diresaun Ejekutiva Nasional iha kompetensia atu estabelese Departamentus no Seksoes tuir [texto ilegível no PDF] servisu AMTL nian. Kompetensias no kondisoens atu harii Departamentus ka Seksones foun, sei regulariza iha Regulamentu Internu AMTL nian.

KAPITULO IV: FONTE ORSAMENTU, RIKU-SOI NO TINAN FISKAL

Artigu 44º (FONTE ORSAMENTU)

1. Fonte [texto ilegível no PDF] AMTL mai husi:

a) Interna (AMTL): fundus assosiasaun ne’ebe mai husi AMTL rasik, kompostu husi:

i. Kuota husi membro AMTL $100,00 tinan ida, ba mediku espesilista no mestradu, no $50,00 tinan ida ba mediko jeral;

ii. Angariasaun fundus, no osamentu nebe hetan husi atividades AMTL;

iii. Kontibusaun ne’ebe la kompromete membru AMTL;

iv. Remunerasaun ne’ebé mai husi prestasaun servisu AMTL;

b) External : Fundus assosiasaun ne’ebe laos mai husi AMTL.

2. Membru tenki selu kuota maximu to’o loron 30 Janeiru kada tinan, iha ida-idak nia Diresaun Ezekutiva Munisipal;

3. Alokasaun kuota: 70% hela iha AMTL Munisipiu no 30% haruka mai AMTL Nasional;

4. Diresaun Ezekutiva Munisipal tenki entrega 30% kuota ne’ebe refere iha pontu 3 leten ba Diresaun Ezekutiva Nasional maximu to’o loron 30 Marsu kada tinan;

5. Kuota tinan uluk-uluk sira ne’ebe seidauk selu to’o 30 Janeiru 2022 konsidera selu hotu ona;

6. Membru sira ne’ebé la selu kuota anual to’o loron 30 Marsu kada tinan sei hetan notifikasaun husi Diresaun Ezekutiva Munisipal no kopia ba Diresaun Ezekutiva Nasional.Wainhira [texto ilegível no PDF] ne’e la selu nafatin nia kuota liu tiha loron 30 husi simu notifikasaun nia sei hetan sansaun tuir regra ne’ebé define iha Estatutu, ho esesaun ba mediku sira dezempregadu, no mediku sira ne’ebé tuir formasaun akadémika ka especializada iha regime lisensa sem vencimento;

7. Angariasaun fundus iha nivel nasional bele aloka ba nivel munisipal tuir nesesidade;

8. Buat hotu ne’ebe relasiona ho kuota sira seluk, kontribusaun, angariasaun fundus no remunerasaun ba prestasaun servisu sei determina tuir mai iha regulamentu internu organizasaun nian.

Artigu 45º (RIKU-SOI)

Patrimóniu hotu, móvel ka imóvel ne’ebé AMTL hetan lejitimamente sai un’udar AMTL nia riku- soin.

Artigu 46º (TINAN FISKAL)

Tinan fiskal AMTL nian maka periudu hahú husi 1 Jullu to’o 30 Juñu tinan tuir mai.

Artigu 47 º (TRANSFERÉNSIA RIKU-SOI)

Wainhira AMTL disolve Asembleia Jeral maka sei determina kona-ba transferénsia riku-soi ne’ebé AMTL iha.

KAPITULU V: SIMBOLOS/ATRIBUTUS AMTL

Artigu 48º (ENUMERASAUN)

Simbolos AMTL nian mak Emblema, Bandeira, Hino no Farda/Traje serimoial nebe aprova iha Assembleia Geral.

Artigu 49 º (EMBLEMA)

1. Simbulu uniku no representativu asosiasaun nian, utiliza iha bandeira AMTL nian no mos kontextu oin2 inklui iha traje, dokumentus, no matérias komunikasaun seluk;

2. Emblema ho formatu pentagono ho cor matak ho ninin cor osan mean, figura aescupalapo, kaebauk, ahi roman sanak sanulu resin tolu iha parte klaran ho cor kinur, No letra Associacao dos Medicos de Timor Leste iha leten no sigla AMTL iha okos ho cor mutin.

Artigu 50º (BANDEIRA)

1. Bandeira mutin, ho emblema kolokada iha nia sentru. Ho signifikadu hanesan tuir mai:

a) Kor mutin sai nu’udar: símbolu laran-mo’os;

b) Kor matak sai nu’udar simbolu unidade no esperansa katak buat hotu ne’ebé simbolu ne’e reprezenta bele sai duni realidade;

c) Kor osan-mean: laran-murak hodi fo’o asisténsia ne’ebé murak/di’ak-liu ba sosiedade tomak;

d) figura Aescupalapio ne’ebé sai nu’udar simblo-hu’un ba;

e) profisaun médika hotu-hotu;

f) Imajen kaibauk: reprezenta respeitu ba kultura ema Timor nian;

g) Ahi-roman sanak hamutuk sanulu resin ha’at, ne’ebé simboliza munisípiu sanulu resin tolu ho RAEOA, iha Timor-Leste.

2. Bandeira AMTL utilisa iha atividade formal AMTL nian hamutuk ho bandeira nacional.

Artigu 51º (HINO)

Hino AMTL ho nia letra no musika iha anexu estutu ne

Artigu 52 º (TRAJE/UNIFORME SERIMONIAL)

Uniforme AMTL nian maka kazaku mutin liman naruk ba Mediku Especialista no Kazaku mutin liman badak ba Mediku Jeral, ho emblema AMTL nian tau ou suku iha bolsu karuk parte leten.

KAPITULU VI: DISPOZISAUN FINAL NO TRANZITÓRIA

Artigu 53º (ASEMBLEIA JERAL DAHULUK)

Asembleia Jeral Dahitu ne’e konsidera Asembleia Jeral ne’ebe realiza iha loran 27 Agustu 2005 nudar Asembleia Jeral Dahuluk.

Artigu 54º (NORMA KOMPLEMENTAR)

1. Asembleia Jeral Dahitu ida ne’e, rekoñese kontribuisaun no papel ne’ebé membru organizasaun profisaun médika ida uluk (East Timor Medical Association – ETMA) iha, hafoin entrega kna’ar no responsabilidade organizasaun nian ba AMTL;

2. Buat hotu nebe seidauk defini iha estatutu ida sei regula iha regulamentu internu.

Artigu 55º (IERARKIA DESIZAUN SIRA)

1. Ierarkia desizaun sira iha AMTL mak hanesan tuir mai ne’e:

a) Estatutu;

b) Rezolusoens Asembleia Jeral;

c) Rezolusoens Konselhu Interkalar Nasional;

d) Regulamentus AMTL;

e) Rezolusaun Diresaun Ezekutiva Nasional;

f) Desizaun Diresaun Ezekutiva Nasional;

g) Rezolusoens Asembleia Munisipal;

h) Rezolusaun Diresaun Ezekutiva Munisipal;

i) Desizaun Diresaun Ezekutiva Munisipal.

2. Instrumentu regulatoriu ruma ne’ebe sai husi organizasaun naran nivel ida iha AMTL nia laran, labele kontradiz instrumentu regulatoriu ne’ebe hasai husi nivel ás liu.

Artigu 56º (ENTRADA IHA VIGOR)

Estatutu ida ne’e hahú vigora iha loron aprovasaun. Dili, 6 Setembro 2025

Meza Asembleia Jeral AMTL Dahitu: Haree dokumentu PDF

HINO AMTL

Assosiasaun dos medicos Timor Leste
Mahon ba medicos Timor oan
Halibur tulun nain isin nian
Hodi hasae saude Timor

REEF:
Assosiasaun dos medicos Timor Leste )
Mahon ba medicos Timor oan sira )2x
Halibur medicos hamutuk iha rin ida
Banati tuir juramento hipocrates
Halao knar hodi servi povu
Garanti saude diak ba Timor oan
Back to REEF

Assosiasaun dos Medicos Timor Leste
Kaer metin juramento hipocrates iha fuan
Hamrik hamutuk fo liman ba malu
Ho neon Ida Timor Saude diak
Back to REEF

Download Versaun Kompleta (PDF)

Baixa Estatutu Kompletu